Lexploria

2.12.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/28

Komisjoni 29. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 489/2005 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 81, 30. märts 2005 )

Leheküljel 26 asendatakse määrus (EÜ) nr 489/2005 järgmisega:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005,

29. märts 2005,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumiskeskuste kindlaksmääramise ja koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisametite poolt

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ning artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud koorimata riisi standardkvaliteet ja sellele kohaldatav sekkumishind.

(2)

Edendamaks kvaliteetse riisi tootmist, on vaja täpselt määratleda sekkumiskriteeriumid. Kvaliteetse riisi tootmise tagamise tõhusaimateks abinõudeks on töötlemisjärgse saagise parandamine ja suurem kriitika põhisaagisest erineva saagise suhtes ning sekkumisametite poolt ladustatava koorimata riisi kvaliteedi tagamine. Sellega seoses tuleb komisjon 30. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 708/98 (koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisasutuste poolt ja kohaldatavate summade ning hinnatõusude ja -alandamiste kindlaksmääramise kohta) (2) II lisas esitatud sortide loetelust kõrvaldada mõned praeguseks iganenud sordid.

(3)

Sekkumise rahuldava toimimise tagamiseks tuleks iga pakkumise puhul kindlaks määrata miinimumkogus. Siiski tuleb ette näha kõrgema määra kehtestamine mõnede liikmesriikide hulgikaubandustavade ja -tingimuste arvessevõtmiseks.

(4)

Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta koorimata riisi, mille kvaliteet ei võimalda nõuetekohast kasutamist või ladustamist. Madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse riisikasvatusalade ilmastikuoludele. Ühetaoliste partiide ülevõtmiseks tuleks täpsustada, et partii peab koosnema ühe sordi riisist.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud, et koorimata riisi sekkumishind määratakse standardkvaliteediga riisile ja kui pakutava koorimata riisi kvaliteet on erinev standardkvaliteedist, mida arvestades sekkumishind on määratud, kohaldatakse sekkumishinda seda tõstes või alandades.

(6)

Hinnatõusude ja -alandamiste kohaldamisel tuleks arvesse võtta koorimata riisi põhiomadusi, mis võimaldavad selle kvaliteeti objektiivselt hinnata; seda nõuet saab täita hinnates lihtsate ja tõhusate meetoditega niiskusesisaldust, töötlemisjärgset saagist ja teradefekte.

(7)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sekkumisametite kaudu ostetavad kogused piiratud 75 000 tonnini aastas. Sellise koguse võrdseks jaotamiseks tuleb määrata ära kogused tootja liikmesriigi kohta, võttes aluseks riikide vastavad pindalad, mis on kinnitatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühine kord põllumajanduspoliitika raames määratavatele otsetoetuskavadele, määratakse põllumeeste toetuskavad ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr ja 2529/2001 (3) ning nimetatud määruse VII lisas kirjeldatud keskmisi saagiseid.

(8)

Selleks, et sekkumiskava oleks võimalikult lihtne ja tõhus, tuleks pakkumised esitada kaupade ladustamispaigale kõige lähemal asuvale sekkumiskeskusele ja sätestada veokulud kauba vedamiseks lattu, kus sekkumisamet selle vastu võtab.

(9)

Samuti tuleb täpselt kindlaks määrata kauba kontrollimiseks ettenähtavad toimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele; tuleb teha vahet ühelt poolt kauba ülevõtmise vahel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus ja vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele, ja teiselt poolt pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramise vahel pärast seda, kui tüüpilise proovi põhjal on vajalike analüüsidega kindlaks tehtud iga partii täpsed omadused.

(10)

Samuti on vajalik kehtestada erisätted, mida kohaldatakse juhul, kui kaup võetakse üle pakkuja laos; sel juhul tuleks arvestada pakkuja laoseisu, mida tuleb kontrollida täiendavalt, et tagada vastavus sekkumisameti kehtestatud ülevõtunõuetele.

(11)

Võttes arvesse, et käesoleva määrusega asendatakse komisjoni koorimata riisi sekkumisasutusi käsitlev määrus (EÜ) nr 708/98 ja 14. märtsi 2000. aasta määrus (EÜ) nr 549/2000, (4) tuleb viimati nimetatud määrused tühistada.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sekkumiskeskused

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 6 lõike 2 osutatud sekkumiskeskused on loetletud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Sekkumisameti poolt teostatav kokkuost

1. Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud kokkuostuperioodi jooksul võib iga vähemalt 20tonnise ühenduse piirides kasvatatud koorimata riisi partii pakkuja esitada selle partii sekkumisametile kokkuostuks.

Partii peab koosnema ühe sordi riisist.

Liikmesriikidel on õigus suurendada esimeses lõigus kirjeldatud partii miinimumkogust.

2. Kui partii tarnitakse mitmes osas (veoauto, praam, raudteevagun jne), peab iga osa olema vastavuses käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud miinimumnõuetega, minemata vastuollu artikliga 12.

Artikkel 3

Nõutavad miinimumomadused

1. Sekkumiseks vastu võetav koorimata riis peab olema veatu, seaduslikul teel omandatud ning standardse turustuskvaliteediga.

2. Koorimata riis loetakse veatuks, seaduslikul teel omandatuks ning standardse turustuskvaliteediga, kui:

a)

see on lõhnatu ega sisalda elus putukaid,

b)

niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %,

c)

saagis pärast töötlemist on hinnatud vähemalt viie punkti vääriliseks käesoleva määruse II lisa A osas esitatud töötlemisjärgse saagise kvaliteedi hindamise skaala alusel,

d)

tootes sisalduvate mitmesuguste prügilisandite, sordile mittevastavate terade ning määruse (EÜ) nr 1785/2003 III lisas loetletud kvaliteedinõuetele mittevastavate terade osakaal ei ületa käesoleva määruse III lisaga kehtestatud vastava riisisordi kohta suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu,

e)

radioaktiivsuse tase ei ületa ühenduse õigusaktides kehtestatud maksimumtaset.

3. Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse määratluse “mitmesugused prügilisandid” all võõrkehi, mis pole riis.

Artikkel 4

Hinnatõusud ja -alandamised

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikega 2 kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi kohaldatakse lähtuvalt sekkumise käigus omandatava koorimata riisi ostuhinnast, korrutades seda vastava tõusu või -alandamisprotsendiga, mis arvestatakse järgmiselt:

a)

juhul, kui koorimata riisi niiskusesisaldus ületab 13 %, on sekkumishinna alandamise arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata riisi niiskusesisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskusesisalduse vahel, mis on 13 %;

b)

juhul kui riisi saagis pärast töötlemist erineb käesoleva määruse II lisa A osas vastavalt sordile ettenähtud saagisenäitajatest, rakendatakse II lisa B osaga kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi vastavalt sordile;

c)

juhul, kui koorimata riisi terad ei mahu sordi järgi kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, rakendatakse sekkumist kokkuostuhinnale IV lisas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti;

d)

juhul kui mitmesuguste prügilisandite osakaal koorimata riisis ületab 0,1 %, võib seda sekkumise korras sisse osta ainult 0,02 % alandatud hinnaga iga 0,01 % kõrvalekalde kohta;

e)

juhul, kui sekkumiseks pakutakse kindlat sorti koorimata riisi partiid, mis sisaldab rohkem kui 3 % teisi riisisorte, võib sekkumisel vastu võtta ainult 0,1 % alandatud hinnaga iga 0,1 % kõrvalekalde kohta.

Artikkel 5

Sekkumiskõlblikud kogused

Alates turustusaastast 2004/2005 on iga turustusaasta sekkumiskõlbliku koorimata riisi kogused jaotatud ositi iga tootjaliikmesriigi kohta (osa nr 1) vastavalt V lisas esitatud tabelile ja osa nr 1 alla mitte kuuluvatest kogustest moodustuv üks ühine osa kogu ühenduse jaoks (osa nr 2).

Artikkel 6

Ettevõtjatepoolsed müügipakkumised

1. Kõik tehtavad müügipakkumised esitatakse sekkumisametile kirjalikult, soovitatavalt elektroonilisel teel, sekkumisameti poolt koostatud näidisvormi kohaselt.

Pakkumised võetakse vastu ainult juhul, kui nad on esitatud osa nr 1 puhul 1.–9. aprillini ja osa nr 2 puhul 1.–9. juunini.

2. Nõuetele vastav pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)

pakkuja nimi;

b)

pakutud riisi ladustamiskoht;

c)

pakutud kogus vastavalt artiklile 2;

d)

riisi sort;

e)

põhiomadused, sealhulgas põhisaagis ja saagis pärast töötlemist;

f)

saagikoristusaasta;

g)

pakkumise miinimumkogus, millest väiksemate kogustega tehtavaid pakkumisi käsitletakse pakkuja poolt mittelaekunutena;

h)

sekkumiskeskus, millele pakkumine tehakse;

i)

tõend, et pakkujal on iga koorimata riisi tonni kohta 50 euro suurune tagatisraha. Tootjatele või nende ühendustele, kes vastavad komisjoni määruses (EÜ) nr 1709/2003 (5) sätestatud ettekirjutustele on nimetatud garantiisummat vähendatud 20 eurole koorimata riisi tonni kohta;

j)

sertifikaat, mis kinnitab toote päritolu ühenduse piirest, kuhu on märgitud ka tootmispiirkond;

k)

andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused.

3. Kõik tootjatest liikmesriikide sekkumisametitele tehtavad pakkumised esitatakse selle liikmesriigi sekkumiskeskusele, mis on pakkumise ajal koorimata riisi asukohale kõige lähemal. Käesoleva määruse rakendamise raames mõistetakse “lähima sekkumiskeskuse” all tootjaliikmesriigis asuvat keskust, kuhu koorimata riisi saab vedada kõige väiksemate kuludega.

4. Kord esitatud pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta.

5. Juhul kui sekkumiseks laekunud pakkumist käsitletakse mittelaekununa, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast pakkujat 10 tööpäeva jooksul pakkumise laekumisest.

Artikkel 7

Koguse määramine

1. Hiljemalt maikuu esimeseks tööpäevaks arvestab liikmesriigi pädev ametiasutus kas osa nr 1 all pakutav üldkogus ületab saadaolevat kogust või mitte. Ületamise korral arvestab see ametiasutus kuue komakoha täpsusega võimalikke pakutavaid koguseid iseloomustava jaotuskoefitsiendi. Saadud koefitsient fikseeritakse võimalikule suure väärtusega, mis võimaldab arvestades iga pakkumise miinimumkogust, üldkogusel jääda saadaoleva kogusega võrdseks või alla selle. Juhul kui ületamist ei täheldata määratakse koefitsiendi väärtuseks 1.

Teistel juhtudel, kus võimalik pakutav üldkogus ületab saadaolevat, liidetakse üle jääv kaubakogus osa nr 2 all väljendatud kogusele.

Liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab komisjoni rakendatavast jaotuskoefitsiendi suurusest, pakutavast üldkogusest ning üle jäävast osa nr 2 alla kantavast kogusest, hiljemalt esimeses lõigus nimetatud tähtajale järgneval päeval. Komisjon avalikustab selle teabe oma veebilehel niipea kui võimalik.

Hiljemalt teisel päeval pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaega teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

2. Mis puutub osasse nr 2, siis peavad liikmesriigid hiljemalt juulikuu esimeseks tööpäevaks teavitama komisjoni pakutavatest kogustest ning täpsustatud miinimumkogustest. See teavitamine toimub elektroonilisel teel VI lisas esitatud mudeli täitmisel. Teavitamine peab toimuma ka juhul, kui ühtegi kogust pole pakutud.

Komisjon kogub kokku kõik liikmesriikidest laekunud pakkumised ning arvestab, kas pakkumiste kogusumma ületab saadaoleva koguse või mitte. Juhul kui pakutava kauba kogumaht ületab saadaoleva koguse, määrab komisjon nende koguste vastuvõtmiseks jaotuskoefitsiendi kuue komakoha täpsusega. Nimetatud koefitsient fikseeritakse kõrgeima võimaliku väärtusega, mis võimaldab määrata, võttes arvesse igas pakkumises nimetatud väikseimaid koguseid, kas kogu pakutav kogus on väiksem või võrdne saadaoleva kogusega. Kui see kogus aga pakkumises märgitud kogust ei ületa, rakendatakse koefitsienti väärtusega 1.

Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast rakendatava koefitsiendi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

3. Artikli 6 lõike 2 punktis i nimetatud tagatisraha vabastatakse proportsionaalselt pakkumisele esitatud, kuid mitte ülevõetavale kogusele. Ülevõetav kogus vabastatakse tagatisrahast tervenisti peale selle koguse 95protsendilist vastuvõtmist vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Veokulud

1. Pakkuja kannab kauba veokulud hoidlast, kus nad on pakkumise esitamise ajal ladustatud, kuni lähima sekkumiskeskuseni.

2. Kui sekkumisamet ei võta koorimata riisi üle lähimas sekkumiskeskuses, kannab lisanduvad veokulud sekkumisamet.

3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletavate kulude ulatuse määrab sekkumisamet.

Artikkel 9

Tarnimine

1. Sekkumisamet määrab kindlaks tarnekuupäeva ja ülevõtva sekkumiskeskuse ning teavitab sellest viivitamatult avalduse esitajat. Need tingimused võib vaidlustada kahe tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist.

2. Kauba tarnimine sekkumiskeskusesse peab toimuma enne pakkumise saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppu ja igal juhul hiljemalt jooksva turustusaasta 31. augustiks.

Järgustatud tarnete korral tuleb partii viimane osa tarnida vastavalt esimese lõigu ettekirjutustele.

3. Sekkumisamet võtab kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 10

Sekkumisameti poolne ülevõtmine

1. Sekkumisamet võtab pakutud riisi üle, kui sekkumisamet või selle volitatud esindaja on kindlaks teinud sekkumislattu toimetatud kaupade artiklites 2 ja 3 ette nähtud miinimumkoguse ja omadused vastavalt artikliga 12 kehtestatud nõuetele.

2. Tarnitud kogus kaalutakse pakkuja ja sekkumisameti esindaja juuresolekul, kellel ei tohi olla mingeid suhteid pakkujaga. Sekkumisameti esindaja võib olla laopidaja.

3. Juhul kui sekkumisametit esindab laopidaja, teostab viimane kontrolli ise 30 päeva jooksul pärast tarnimist. Vähemalt massi kontrollimisel tuleb kasutada mahumõõtmist.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes arvepidamises (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalutakse kaup viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on väiksem kui arvepidamises registreeritud mass, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja; vastupidisel juhul kannab kaalumiskulud sekkumisamet.

Artikkel 11

Ülevõtmine pakkuja laos

1. Sekkumisamet võib võtta koorimata riisi üle kohas, kus riis on ladustatud pakkumise esitamise ajal, ja mitte pakkuja nimetatud sekkumisametis. Sellisel juhul peab ülevõetav kaup olema ladustatud muust kaubast eraldi.

Kauba vastuvõtukuupäevaks märgitakse artikliga 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis nimetatud miinimumomaduste märkimise kuupäeva.

2. Juhul kui üleandmine toimub vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib koguse teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis peab olema koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt, tingimusel et:

a)

laoseisuarvestuses on märgitud:

—

kaalumisel kindlaks tehtud mass, arvestades et kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui 10 kuud,

—

kvaliteedinäitajaid kaalumise hetkel, eelkõige niiskusesisaldus,

—

punkrivahetused,

—

ja mis tahes töötlemine;

b)

laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati arvestuses esitatud andmetele.

Registreeritakse mass, mis on märgitud laoseisuarvestusse, ja mida on kohandatud võttes arvesse erinevusi kaalumise käigus kindlaks tehtud niiskusesisalduse ja tüüpilise proovi põhjal kindlaks tehtud niiskusesisalduse vahel.

Sekkumisamet teeb mahukontrolli 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 6 %.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes äridokumentides (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalub laopidaja kauba viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on registreeritust väiksem, kannab kaalumiskulud laopidaja. Vastasel korral kannab kulud EAGGF.

Artikkel 12

Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

1. Sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse vastavalt artiklile 3 järgmiselt: sekkumisamet võtab proovi avalduse esitaja või seaduslikult volitatud esindaja juuresolekul.

Igal proovivõtmisel võetakse kolm, vähemalt 1 kg suuruse massiga proovi, mis on ette nähtud:

a)

pakkujale,

b)

laole kus ülevõtmine toimub,

c)

sekkumisametile.

Tüüpilise proovi saamiseks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partii jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Tüüpiline proov saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse tüüpilise proovi alusel laos, kus ülevõtmine toimub.

2. Juhul kui kauba ülevõtmine toimub mujal kui pakkuja laos, võetakse lõikes 1 nimetatud tüüpiliseks proovid vajalikud proovid eraldi igast osatarnest (veoauto, praam, raudteevagun).

Tarne korral kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult niiskusesisaldust, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus putukaid. Kui hiljem kontrolli lõpus siiski ilmneb, et osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldutakse partii ülevõtmisest. Kogu partii saadetakse tagasi pakkuja kulul.

Kui liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattujõudmist kontrollida iga osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi otsetarnete ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele.

3. Kui kauba ülevõtmine, vastavalt artiklile 11, toimub pakkuja laos, teostatakse kontroll pakutava partii tüüpilise proovi põhjal, nagu see on ette nähtud lõikes 1.

Kontrollimisel tuleks kindlaks teha kauba vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele. Vastasel korral partiid üle ei võeta.

Artikkel 13

Kauba omaduste määramine

1. Kui kaup võetakse pärast vastavalt artiklile 12 tehtud kontrolli vastu, määratletakse kauba täpsed omadused pakkujale makstava hinna kindlaksmääramiseks. Pakutud partiile määratakse hind artiklis 12 määratletud tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

Pakkujale teatatakse kontrolli tulemus artiklis 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis.

2. Kui pakkuja vaidlustab lõike 1 kohaselt hinna määramiseks tehtud kontrolli tulemused, teeb pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud laboratoorium kauba omaduste täiendava üksikasjaliku analüüsi uute tüüpiliste proovide põhjal, mis koosnevad võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Tulemus on nende tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmine.

Nende viimaste analüüside tulemus on lõplik ja selle põhjal määratakse kindlaks pakkujale makstav hind. Kõnealuste uute analüüside kulud kannab kaotaja osapool.

Artikkel 14

Ülevõtmisprotokoll

Sekkumisamet koostab iga partii kohta ülevõtmisprotokolli. Pakkuja või tema esindaja võivad olla protokolli koostamise juures.

Protokollis märgitakse vähemalt:

a)

koguse ja miinimumomaduste kontrollimise kuupäev;

b)

tarnitud sort ja mass;

c)

tüüpilise proovi koostamiseks võetud proovide hulk;

d)

täheldatavad füüsilised ja kvaliteediomadused.

Artikkel 15

Pakkujale makstava hinna määramine ja makseprotseduur

1. Pakkujale makstav hind on hoidlasse tarnitud mahalaadimata kauba eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikele 2 kindlaksmääratud hind, mis kehtib esimese tarnepäeva fikseeritud kuupäeval, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 4 ette nähtud hinnatõuse ja -alandamisi ning käesoleva määruse artikli 8 sätteid.

Kui riis võetakse artikli 11 kohaselt üle pakkuja laos, tehakse makstav hind kindlaks pakkumise vastuvõtmise päeval kehtinud sekkumishinna põhjal, mida on kohandatud kohaldatavate hinnatõusude ja -alandamiste võrra ja millest on lahutatud kõige soodsaimad veokulud koorimata riisi ülevõtmiskoha ja lähima sekkumiskeskuse vahel ning laost äravedamise kulud. Kõnealused kulud määrab kindlaks sekkumisamet.

2. Makse tehakse 32. ja 37. päeva vahel pärast artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud ülevõtmise kuupäeva.

Artikli 13 lõike 2 kohaldamisel tehakse makse nii kiiresti kui võimalik pärast pakkuja teavitamist lõpliku analüüsi tulemustest.

Kui pakkuja peab esitama enne maksmist arve ja kui seda arvet ei esitata eelmises lõigus ettenähtud tähtaja jooksul, tehakse makse viie tööpäeva jooksul pärast arve tegelikku esitamist.

Artikkel 16

Ladustatud kauba kontroll

Ettevõtted, kes sekkumisametite nimel sisseostetud tooteid ladustavad, jälgivad pidevalt tooteid ja nende säilivust ning teavitavad sekkumisametit viivitamatult asjaomastest probleemidest.

Sekkumisamet kontrollib ladustatud kauba kvaliteeti vähemalt korra aastas. Selleks võib võtta proovi komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/96 (6) ette nähtud aastainventuuri ajal.

Artikkel 17

Radioaktiivse saastatuse kontroll

Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhtudel, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja ulatusele.

Artikkel 18

Siseriiklik kord

Et võtta arvesse kõnealuses liikmesriigis valitsevaid eritingimusi, võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 19

Eelmiste määruste tühistamine

Käesolevaga tühistatakse määrused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000.

Artikkel 20

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

I LISA

SEKKUMISKESKUSED

1. Kreeka

Piirkonnad

Sekkumiskeskused

Kesk-Kreeka

Vólos

Lamía

Messolongi

Elassona

Kesk-Makedoonia

Skotoysa

Drymos

Platy

Provatas

Pyrgos

Thessaloníki

Serres

Yannitsa

Peloponnesos

Messini

2. Hispaania

Piirkonnad

Sekkumiskeskused

Aragón

Ejea de los Caballeros

Grañén

Kataloonia

Aldea-Tortosa

Valencia

Albal-Silla

Sueca

Cullera

Murcia

Calasparra

Extremadura

Don Benito

Montijo

Madrigalejo

Andaluusia

Coria del Río

Las Cabezas de San Juan

La Puebla del Río

Los Palacios

Véjer de la Frontera

Navarra

Tudela

3. Prantsusmaa

Departemangud

Sekkumiskeskused

Bouches-du-Rhône

Arles

Port-Saint-Louis-du-Rhône

Gard

Beaucaire

Saint-Gilles

Prantsuse Guajaana

Mana (Saint-Laurent-du-Maroni)

4. Itaalia

Maakonnad

Sekkumiskeskus

Piemonte

Vercelli

Novara

Cuneo

Torino

Alessandria

Biella

Veneto

Rovigo

Lombardia

Pavia

Mantova

Milano

Lodi

Emilia Romagna

Piacenza

Parma

Ferrara

Bologna

Ravenna

Reggio Emilia

Sardiinia

Oristano

Cagliari

5. Ungari

Piirkonnad

Sekkumiskeskused

Alföld

Karcag

Hortobágy

Szarvas

6. Portugal

Piirkonnad

Sekkumiskeskused

Beira Litoral

Granja do Ulmeiro

Ribatejo

Mora

Fronteira

Alentejo

Cuba

Ibeeria

II LISA

A. TÖÖTLEMISJÄRGNE SAAGIS

Sordi nimetus

Täisterade saagis

(%)

Täissaagis

(%)

Argo, Selenio, Couachi

66

73

Alpe, Arco, Balilla, Balilla GG, Balilla Sollana, Bomba, Bombon, Colina, Elio, Flipper, Frances, Lido, Riso, Matusaka, Monticili, Pegonil, Sara, Strella, Thainato, Thaiperla, Ticinese, Veta, Leda, Mareny, Clot, Albada, Guadiamar

65

73

Ispaniki A, Makedonia

64

73

Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria

63

72

Tolima

63

71

Inca

63

70

Alfa, Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Corallo, Cripto, Cristal, Drago, Eolo, Girona, Gladio, Graldo, Indio, Italico, Jucar, Koral, Lago, Lemont, Mercurio, Miara, Molo, Navile, Niva, Onda, Padano, Panda, Pierina, Marchetti, Ribe, Ringo, Rio, S. Andrea, Saturno, Senia, Sequial, Smeraldo, Star, Stirpe, Vela, Vitro, Calca, Dion, Zeus

62

72

Strymonas

62

71

Anseatico, Baldo, Belgioioso, Betis, Euribe, Italpatna, Marathon, Redi, Ribello, Rizzotto, Rocca, Roma, Romanico, Romeo, Tebre, Volano

61

72

Bonnet Bell, Rita, Silla, Thaibonnet, L 202, Puntal

60

72

Evropi, Melas

60

70

Arborio, Blue Belle, Blue Belle “E”, Blue Bonnet, Calendal, Razza 82, Rea

58

72

Maratelli, Precoce Rossi

58

70

Carnaroli, Elba, Vialone Nano

57

72

Axios

57

67

Roxani

57

66

Pygmalion

52

71

Nimetuseta sordid

64

72

B. HINNATÕUS JA -ALANDAMINE TÖÖTLEMISJÄRGSE SAAGISE PUHUL

Koorimata riisi töötlemine kroovitud täisteraliseks riisiks

Hinnatõusud ja -alandamised saagiseühiku kohta

Suurem kui põhisaagis

Hinnatõus 0,75 %

Väiksem kui põhisaagis

Hinnaalandus 1 %

Koorimata riisi töötlemine kroovitud riisiks

Saagisele kohaldatav hinnatõus ja -alandamine

Suurem kui põhisaagis

Hinnatõus 0,60 %

Väiksem kui põhisaagis

Hinnaalandus 0,80 %

III LISA

SUURIMAD VÕIMALIKUD ARTIKLI 3 LÕIKE 2 PUNKTIS D NIMETATUD PROTSENTUAALSED OSAKAALUD

Terade defektid

Ümarateraline riis

CN-kood 1006 10 92

Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis

CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96

B-kvoodi pikateraline riis

CN-kood 1006 10 98

Kriitjad terad

6

4

Punasetriibulised terad

10

5

Värvunud ja täpilised terad

4

2,75

Klaasjad terad

1

0,50

Kollased terad

0,175

Prügilisandid

1

Muu sordivastavusega riis

5

IV LISA

TERADE DEFEKTIDEGA SEOTUD HINNAALANDUSED

Terade defektid

Sekkumishinnast hinnaalanduse tegemisel arvestatavate defektiga terade protsentuaalne osakaal

Normist kõrvalekallete esinemisel rakendatava hinnaalanduse (7) protsent

Ümarateraline riis

CN-kood 1006 10 92

Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis

CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96

Pikateraline B-kvoodi riis

CN-kood 1006 10 98

Kriitjad terad

2–6 %

2–4 %

1,5–4 %

1 % iga järgneva 0,5 % kõrvalekalde kohta

Punasetriibulised terad

1–10 %

1–5 %

1 % iga järgneva 1 % kõrvalekalde kohta

Värvunud ja täpilised terad

0,50–4 %

0,50–2,75 %

0,8 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta

Klaasjad terad

0,05–1 %

0,05–0,50 %

1,25 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta

Kollased terad

0,02–0,175 %

6 % iga järgneva 0,125 % kõrvalekalde kohta

V LISA

ARTIKLIS 5 KIRJELDATUD OSA nr 1

Liikmesriik

Osa nr 1

Kreeka

4 674 t

Hispaania

20 487 t

Prantsusmaa

4 181 t

Itaalia

40 764 t

Ungari

307 t

Portugal

4 587 t

VI LISA

TEAVITAMISANDMED VASTAVALT ARTIKLI 7 LÕIKELE 2

Liikmesriik: …

Pakkumise registreerimisnumber

Pakutav kogus (t)

Miinimumkogus (t)

1

2

3

4

5

6

7

8

jne

Elektronpostiaadress artikli 7 lõikes 2 nimetatud teabe edastamiseks: AGRI-INTERV-RICE@CEC.EU.INT

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2) EÜT L 98, 31.3.1998, lk 21. Määrus on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1107/2004 (ELT L 211, 12.6.2004, lk 14).

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(4) EÜT L 67, 15.3.2000, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1091/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 8).

(5) ELT L 243, 27.9.2003, lk 92.

(6) EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.

(7) Iga järgnev kõrvalekalle arvestatakse maha defektsete terade protsentuaalset osakaalu tähistava ühiku teisest komakohast alates.

Menu

Komisjoni 29. märtsi 2005 . aasta määruse (EÜ) nr 489/2005 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt) parandus ( ELT L 81, 30.3.2005 )

Komisjoni 29. märtsi 2005 . aasta määruse (EÜ) nr 489/2005 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt) parandus ( ELT L 81, 30.3.2005 )